Lapsepõlve lõpp ehk et ütled Lotte - mõtled reklaam.

Mäletan, et kui Lotte sündis, rõhutati selle vahva maailma vägivallatust, siirust ja seal õitsevat sõprust. Õigustatult oldi uhked, et on mujal kuidas on, Lotte on parem. Ja nii oligi Lotte kiirteel otse laste õrna ja usaldavasse südamesse. Läksid mõned aastad, kasvas Lotte ja lapsed koos temaga. Jah, ajad läksid ka vahepeal keerulisemaks ning eks reklaamionud ja -tädid õppisid ka üha uusi ja eristuvamaid mõjutuskunsti nippe.

Nüüd siis ongi nii, et vägivallavabalt alanud Lottele tõmbab joone alla reklaamirikas Lotte. Kahtlemata on hea, et on kindlaks jäädud headusele, kuid halb, et Lotte nö teine tulemine eksitab paljusid lapsi ning loob eelduse miniatuurseks lapsepõlve lõpuks. See juhtub siis kui laps saab aru, et ka Lotte vastu tuleb olla kriitiline - sest umbes sedasi võiks kokku võtta paljude lastevanemate selgituse hetkel, mil nende võsuke järjekordset uuel moel kehastunud Lottet korvi tahab panna.

Erinevalt lastest saavad lapsevanemad muidugi aru, et reklaam on manipulatsioon ja mis kõik veel. Aga erinevalt täiskasvanutest võib lastel seda keeruline mõista olla. Sest lapse jaoks on see ikka ju seesama armas Lotte.

Ja ole siis mees ja püüa kahe halva valiku - nigela seletuse või lõpliku järeleandmise - vahel iseendaks jääda, lootes et laps sind samuti mõistab.