Vikerraadio õnnesoovidest ja ühtekuuluvustunde tähtsusest.

Mu õiglustunne saab riivatud kui kuulen, et andmekaitse-inspektsiooni truud ametnikud plaanivad ära keelata Vikerraadios edastatavad õnnesoovid. Põhjuseks isikuandmete kaitse seadus.

Lugupeetud ametnikud - te ju teate, et need õnnesoovid on osa Eesti raadiotraditsioonist - selles üha kiireneval ja järjest pealispindsemaks muutuval ajal on just see saade üks väheseid kultuuritraditsiooni verstaposte meie meedias. Ma ei räägi siin ka selle olulisusest vanemale põlvkonnale, kelle jaoks on meie meedia niigi silmad sulenud (väljaarvatud Päevatee ja Prillitoos). Sel saatel on lihtne ja sõnum ning see on üks vähestest ühtekuuluvusttunde tekitajatest, mis pärast kõike..ühist..olnut alles jäänud.

Niisiis - ükski seadus ei kaalu rohkem kui kultuuriline tähendus, traditsioon suure T-tähega. Painutage oma seaduseid, või olge suuremeelsed tehes erandeid. Oleks kole, kui võidab Ametnik suure A-ga.

Naftapidu..ilma järelpeota.

Kuidas nimetada naftaajastul elavat inimest - naftaat, humoil vms? See piletiteta, kõik-on-kutstutud stiilis pidu, kus vägijook - kokteil Nafta - on inimonna klaasides tasuta, võib lõppeda juba neil aastail. Kas naaseb siis inimkond nö "aega-enne-seda"? Vaevalt, tänapäevaseid hüvesid hobuste vastu ei vaheta, vaid tuleb kuidagi uue olukorraga kohaneda.

Rauaaeg ei lõppenud seepärast, et raud sai otsa. Loomapidamine ei lõppenud seepärast et heinad said otsa. Aga naftaaeg lõppeb, ja järsult, ja just seepärast et nafta saab otsa. Hirmus on sellele mõelda. Mitte niisama ei nimetata naftat saatana kuseks või mustaks vereks.

Sketsimõtted prügirevolutsioonist.

Mis on hea sketsi alus? Sotsiaalne, kõikikõnetav nähtus. Ja väike liialdus, kerge nihe. Just sellised mõtted tulevad pähe, lugedes meie väikse kodumaa prügimajandusrevolutsioonist.

Näiteks - talvine laupäevahommik. Võtad nädala prügi, mis kõik pandud erinevatesse kottidesse ning õigesti markeeritud, pakid kotid autosse ning sõidad otsejoones Jõelähtme kanti, Tallinna Prügilasse. Seisad koos kaaskodanikega sabas, kuulad raadiot ning tonksad kätega rütmi kaasa. Sest kui tahta olla põhjalik ning teha kõik nii nagu peab.. et mitte eksida sel kitsal teel..siis nii on vist kõige lihtsam?

Ja vahel ma mõtlen - mis on kõige suurem aga kergem masin? See on pandipakendi auto, mis veab purustamata plast- ja plekkpurke.